Friday, October 30, 2009

avastused bussis

Viha ja kurbus lahtub jällegi igatsuseks.
vahet sel pole sest üksseesama kõik.


uute saabastega mööda vanu teid.
need teed paistavad teistsugused.
mööda vana teed silmapiiril uus paistab.
sama kuid uus.
---------------------------
tühisem sissekanne nüüd:
wtf bussinett on cool.. muidu läheks mõtted raisku klaviatuuri on bussis mugavam kasutada kui käsikirjas kritseldada. mõnus . vähesed korrad mil saab tehnoloogiat nautida.

Wednesday, October 28, 2009

kehad

kehad, kehad.
mis tekitavad muinus iha.
samas ka viha, kuna ma neid ei saa
jälgima pean.
vahtida saan.

all korrusel keha mind tervitab.
kena keha mind suitsetama kutsub.
nii ei saa !
kehad!

ilusad kestad keda ma ei saa.

mõistus enam ei loe kui sind tervitab keha.
kas või hetkeks see kena keha mu vastu puutuks.
ma õnnelikuks muutuks

kiima ajab

woo te crap

Muutusin tundetuks.
ütlen halvasti neile kes head.
et ei piinaks mu pead, need head
ma ootan sind siiski, kas tead ?
---------------------------
enam ei oota.
enam ei taha.
enam pole mõtet.
varem ei või
hilem ei saa

35 tule kiirelt.
---------------------------

jäänud kaugeks, jäänud maha.
tuleks lumi.
peidaks jäljed.

poleks paha ?

------------------
Maagiline Rinne jälitab mind veel.
tule uus, jäta vana.
ole ilus, ole parem.
ära kiusa mind nii nagu varem.

tule vana, unusta uus.
et säraks me minevik.
näeks me hommiku tulles kaduvat videvikku.
mineviku kuldne Tartu.

Sunday, October 25, 2009

Visuaalne kähkukas

mul on köha, loodan et asi läheb vereni.
Nädalavahetus Tallinnas ei muutnud mu elu ilma , pilvine on ta raisk.
Pilvi ei anna ära puhuda.
Varjavad Päikese, selle ilusa päikese.

Ma olen armund.
Üksindusse vist,
rohkem ei ole enam vaja.
päeviti.

Pühitud on naeratus mu palgelt.
elu on muutnud külmaks ja kalgiks.

Kui ma peaks vanaks elama
oleks ma hull vanainimene, ebasõbralik
------------------------------
Ma olen oma pea mõtlemisest ära väsitanud, paha.
------------------------------
Nüüd julgen ma öelda et ma hävitasin oma mõistuse lapse.
Ma tapsin ta tulega.
Natukene veel lähemalt jutuga minnes, ma tapsin oma mõtted.
Sõna otseses mõttes.
kaustik minu mõtete, tunnetega sai tapetud.
HAHA.. ja mitte kellegi räpased silmad ei saanud seda lugeda.
Mu pea on siiamaani minu kindlus, minu kodu.
Kus ma alati ei või end mugavalt tunda aga siiki on ta minu ustav, kaitsev, vihkav ja armastav kodu.
Kaua ei ole koristanud oma kodu, mõni ime siis et ma sealt midagi ei leia ja "massive fatal error time" on .
--------------------------------
PUTSI

Friday, October 2, 2009



Meie külaline.
Väike karvane loom.
Salakülaline