mul on köha, loodan et asi läheb vereni.
Nädalavahetus Tallinnas ei muutnud mu elu ilma , pilvine on ta raisk.
Pilvi ei anna ära puhuda.
Varjavad Päikese, selle ilusa päikese.
Ma olen armund.
Üksindusse vist,
rohkem ei ole enam vaja.
päeviti.
Pühitud on naeratus mu palgelt.
elu on muutnud külmaks ja kalgiks.
Kui ma peaks vanaks elama
oleks ma hull vanainimene, ebasõbralik
------------------------------
Ma olen oma pea mõtlemisest ära väsitanud, paha.
------------------------------
Nüüd julgen ma öelda et ma hävitasin oma mõistuse lapse.
Ma tapsin ta tulega.
Natukene veel lähemalt jutuga minnes, ma tapsin oma mõtted.
Sõna otseses mõttes.
kaustik minu mõtete, tunnetega sai tapetud.
HAHA.. ja mitte kellegi räpased silmad ei saanud seda lugeda.
Mu pea on siiamaani minu kindlus, minu kodu.
Kus ma alati ei või end mugavalt tunda aga siiki on ta minu ustav, kaitsev, vihkav ja armastav kodu.
Kaua ei ole koristanud oma kodu, mõni ime siis et ma sealt midagi ei leia ja "massive fatal error time" on .
--------------------------------
PUTSI
Sunday, October 25, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
mul näiteks on sellest üksindusest enesearmastus tulnud peale
ReplyDeleteaga ma vihkan ennast enamus ajast..
ReplyDelete